Koera info

Tõug: Welsh corgi pembroke

Reg. kood: EST-01997/18

Sünnikuupäev: 06.04.2018

Kenneli nimi: ASTERSLAND

Värv: tricolor

Sugu: emane

Sugupuu

Isa: TRIAD PANORAMIC (FI31759/14)

Ema: LOUISE BROOKS DES CONTAMINES (EST-02637/16)

Tinkyl on neli õde ja kaks venda.

Muu oluline

Aretuses: Jah

Saba: nb

Iseloom: Väga sõbralik ja kalduvus lipitsemisele, kui asi puudutab inimesi. Kui koeri, siis olen väga iseloomukas.

Iseloomustus

Tinky on mõnus pere lemmik. Sõbralik ja muidu vahva ning enamasti üsna lipitsev. Mulle kohe on inimesi vaja, et kellegi peal aelemas käia. Ainult alla meetrised inimesed mulle väga ei meeldi. Eriti siis, kui nad selga ronivad ja sakutama kukuvad. Enamasti annan siis häälega märku, et see pole mulle sobiv.

Teiste koertega võin ma olla tõeline printsessi ja suure primadonna segu. Kui ma oleks nii kuuekümne kilo jagu suurem, siis kõik maailma koerad roomaks mu ees ja tooks mulle erinevat meelehead. Kuna ma olen väike corgi, siis saan proovida paika panna ainult omasuguseid ja loomulikult pere kasse. Muidugi pole ma mingi julmur ja külakakleja, suudan ennast maksma panna ka viisakal kombel.

Olen üks väheseid koeri maailmas, keda söök eriti motiveeri. No selline keskpärane söök nagu koerakrõbinad või juurviljad. Need jätan ma hea meelega perenaisele nosida. Kindlasti söön ma ära maksapasteedi, smooritud liha või muu taolise.

Absoluutseks lemmik tegevuseks on kõige liikuva taga ajamine – jooksvad kassid või väikelapsed, jalgrattad, lendavad toonekured jne. Võin jutti joosta mitu tundi ja siis veel ühe tunni otsa. Vahepeal pikutan natuke ja siis teen veel ühe tunnise ringi. Metsas meeldib luusida ja erinevaid lolluseid kokku keerata.

Elu tipphetked

Olen kogenud koertenäitustel käija ja Eesti tšempioni tiitli omale välja ajanud.

Pea on mul päris lahtine ja suudan kiirelt reageerida, kui elu mu teele häid võimalusi veeretab. Näiteks siis, kui olime perenaisega aiamaal ja mul avanes kiire põige teha tiiki, mis muidu on aiaga piiratud. Olin endale saanud just külge maailma parima lõhnabuketi (see oli umbes selline, kui võtad suvel kaksteist päeva kantud soki, pistad selle sisse ühe roiskunud roti ja kaks mädanenud linnukorjust ning marineerid seda päikese käes paar päeva), kui vahele jäin. Peale seda sain karmi karistuse osaliseks – mind pesti otsekohe mingi šampooniga puhtaks ja kogu meeldiv aroom oli läinud. Asja teeb humoorikaks see, et muidu ma jälestan vett. Kui näiteks aiavoolikust paar tilka peaks minu suunas tulema, siis on kohe paanika-jaanika majas.

Olen veel igasugu ägedaid tükke teinud, aga enne läheb ka kuu looja, kui jõuaks need üles tähendada. Näiteks mingi aeg tulin tuppa nägu verine. Tegelikult ei teinud ma muud midagi, kui tükeldasin ühe konna kiirelt ära. Suht leebe nali oli see.